Veebiloeng.
Taimeravi ei ole lihtsalt taimede tundmine – oluline on mõista, mida me taimest tegelikult kätte saame ja mida see meie kehas teeb. Kuidas pajukoorest sai alguse aspiriin; miks tee, tinktuur, ekstrakt ja eeterlik õli ei ole sama taime puhul sama toimega ning millises kohas muutub taimeravi ohtlikuks eksperimendiks? Ehk et kus lõpeb teadmine, kus algab hea turunduslugu, mis hakkab lõpuks teadmise pähe elama? Sellest räägin oma loengus „Taimeravi tänapäeval“.
„Rahvameditsiin“ ja „põlistarkused“ on tänapäeval saanud peaaegu kvaliteedimärgiks – kui mingi retsept või meetod on vana, pärineb esivanematelt või on olnud kasutusel „tuhandeid aastaid“, siis saab see meie silmis kohe heakskiidu ja usalduse. Me elame omamoodi usus, et kunagi oli olemas mingi täiuslik ja tõhus süsteem, mis tugines inimese ja looduse loomulikule koostoimimisele – teati taimi, teati toimeid ja neid „hea praktika näiteid“ anti tubli järjepidevusega põlvest põlve edasi. Siis tuli teaduslik meditsiin ja rikkus kõik ära. Tegelikult nii ei olnud – nad arenesid koos ja mõlemal omad „õpperaskused“, head ja vead ning „kiituskirjad“. Ning „põlvest põlve“ anti edasi ka neid „rahvatarkusi“, millest kuuldes me tänapäeval silmi pööritame…
Mina olen biokeemik ning tugeva taimeusuga loodustoodete looja, kliiniline aroomiterapeut ja kehateraapia praktik ning metoodik. Olen tervisevallas üle paarikümne aasta ning pidevalt uuendan oma teadmiste kohvrit – farmaatsia, endokrinoloogia, neurotseutika jne. Ma olen tõepoolest innukas taimetark, sest taimed ja nende koostoime inimesega on olnud minu tegevuse üks põhisuund!
Selles loengus räägin sellest, miks tee, tinktuur, ekstrakt, õlitõmmis või eeterlik õli ei ole sama asi ainult sellepärast, et nad pärinevad samast taimest. Ma räägin sellest, miks mõni „põlistarkus“ on müüdi maiguga – näiteks Siberi vanaema loorberi ja nelgi lembus paar sajandit tagasi, kui neid tema külapoest saadagi polnud. Sest polnud poodi ja siberiküla aias need lihtsalt ei kasvanud.
Vaatame, mida on taimede kasutamise juures teadus tegelikult juurde andnud – alates toimeainete ja toimemehhanismide uurimisest kuni küsimuseni, milline preparaat, millises annuses ja millisel juhul on üldse põhjendatud.
Ja räägime ka sellest, mis juhtub siis, kui „looduslik“ muutub kasutamise argumendist ohutuse argumendiks. Miks võib pikaajaline või põhjendamatu kasutamine olla probleem? Mis on HILI ehk taimse preparaadi põhjustatud maksakahjustus? Millised on tegelikud riskid ja kus hakkavad head kavatsused töötama inimese enda vastu?
Sest taim võib olla lähteaine ravimile, aga taim ise ei ole automaatselt ravim. See ongi minu jaoks taimeravi juures kõige huvitavam osa: mitte uskuda ega umbusaldada, vaid aru saada, mis tegelikult toimub ning ning teha vahet teadmisel, kogemusel, uskumusel ja heal turunduslool, mis on aja jooksul teadmise kuju võtnud.
22.09 kell 19.00
RIINA ODNENKO
ÜLE 20 AASTA TERVISEVALDKONNAS + TUGEV TEADUSPÕHI
Arvustused
Tooteülevaateid veel ei ole.