MEIST
Riina Odnenko
Olen keemiainsener, täpsemalt bio- ja toidukeemia insener, kuid enamuse oma tööelust tegelenud kommunikatsiooni, keha- ja meelte valdkonna ning sellest omakorda suurema osa fitnessi- ja tervise valdkonnaga. Nii olin ikka seotud olnud uuemate biotehnoloogiate ja kehatoimimist puudutavaga, mis justkui pidevalt lükkas mind tagasi lapsepõlve mängumaale. Las ma räägin sulle selle loo kuidas keemikust sai BodySculpt & Modeling kehapraktikate autor ja praktiseerija, kliiniline aroomiterapeut, olfaktoorse ja vaimse tervise teraapiate praktik, Aromacadey ja Kehatuba asutaja.
Mul lapsena, ja see jäi eelmise sajandi 70date aega, meeldis mängida polikliinikut. Mul olid patsiendikaardid (päris, sõbranna ema tõi praak-kaardid meile kritseldada), sinna sai kantud nimed – telefoniraamatust, siis olid sellised inimese nime ja aadressi ning telefoninumbriga, haigused tulid meditsiinientsüklopeediast (siis googlit ja netti polnud). Raviplaan tuli ka koostada ning see tuli raamatust “Eesti NSV ravimaimed”. Ma olin mängust väga tõsiselt haaratud ning suvel, kui lapsed pidid ÜKT tunde (Ühiskondlikult kasulik töö) koguma, siis oli võimalus teha seda ravimtaimi kogudes. Mul vedas! Apteegis, kus saime kokkuleppele töö osas, oli imeline proviisor, kes selgitas, koolitas, juhendas ning mul oli tunne, et ta on kui keskaja alkeemik, kes mingeid salve, pulbreid ja lahuseid seal laboritoas kokku segas. Ma tahan seda teha, kui suureks saan, mõtlesin siis. Aga polikliinik nagu meeldis ka – dilemma. Siis läks pikki aastaid ja tegutsetud sai mujal ja palju…kuid boheemiga ristusid teed pidevalt – sai tehtud oma lahendusi tellimustööna ja tellitud valmis asju mujalt kokku. Kuid see laborituba kummitas aina enam – viia oma nägemus lõpplahendusest ise ellu oli see, mis enam oodata ei lubanud.
Mul oli selleks hetkeks palju – teadmisi ja teaduskraade, kogemusi, praktikat ja priske kohvritäis ideid! Mul oli ka omamoodi polikliinik – päris inimesed,, päris murede ja minu manuaalsete kehapraktikate ja looduslahenduste valim. Mul polnud proviisori laborituba!
Mu kehapraktikad hõlmavad ja vaimset tervist ning sellest valdkonnast tuleb üks tarkus, – kuni me pole hakanud viima ellu oma päris kutsumust, siis me üritame töönarkomanina end ise endale tõestada. ma tean millest ma räägin, sest läbipõlemise sündroom ja parasümpaatilise närvisüsteemi alatalitus on diagnoosid, mis päris-asrt mulle päris patsiendikaaru kirja pani. Ja eine tarkus kõneleb sellest, et kui tahad oma tõelist kutsumust teada – vaata tagasi lapsepõlve. Lapsena oli dilemma – kas polikliinik või proviisor. Täna dilemma on lahendatu – mul on mõlemad! Ja veel kool ja akadeemia ka, sest oma teekonnal sai kogutud tõesti palju teadmisi, mida ka teistele jagada!
See on minu päris lugu ja ma teen päris tooteid päris inimestele ja päris asjadest.