Eelmistes kirjades rääkisin pingutusest, püsipingest, kehavõrrandist ja kompenseerimisest – sellest, miks 50+ kehale „ma saan hakkama“ pole usaldusväärne orientiir. Ja ka sellest, et asi ei ole kehvas tahtejõus ega iseloomus, vaid selles, et keha ei loo ega hoia püsivaid muutusi kompenseerivas seisundis.
Nüüd järgmine loogiline samm: kust siis üldse alustada, kui tahta midagi muuta nii, et see ka püsiks. Mis analüüse teha ja mis võlu-toidulisandid kokku tellida 😉 Mitte ühtegi, vähemalt praegu 😉
Veel kord – 50+ kehas kehtib üks lihtne, aga samas üsna keeruline reegel: alustada ei saa sealt, kus probleem juba välja paistab, vaid sealt, kus keha järgi andis.
Kaal, kehavorm, energia, tuju, analüüsid – need on juba tulemused, mitte kehavõrrandi sisendid. Need näitavad, kuhu kompenseerimise arved on lõpuks kokku jooksnud, mitte seda, kus kehavõrrand algselt paigast läks, mis oli tegelik sisend.
Seletan näite abil.
Naine jagab:
„Kaal ei liigu. Olen kõike proovinud – keto, ülimadal kaloraaž, trenn iga päev… ei midagi.“
Loogiline tundub, et alustame kaalu korrigeerimisest. „Elustiiligurude“ klassika on reeglina järgmine: toitumine korda, kräpp välja, kalorid luubi alla, rohkem liikumist, järjekindlam pingutamine jne. Glükomonitor ka, õige 😉
Arutame kehavõrrandit selle naisega koos ning selgub hoopis midagi muud. Kasutan tema vastuseid:
– trenn ei ole enam rõõm, vaid mega-kohustus, see tekitab kehas raskustunde ja trenni minek nõuab iga kord meeletut tahtejõudu ja ega neid tulemusi pole ka näha!
– uni ei muutu paremaks ka siis, kui trennikoormust veidi vähendada – aga kui koormus väheneb, on kilod kohe tagasi. Uni ongi mul probleem, ärkan sageli 3-4 ajal ja vahest ei jäägi enam magama!
– tervisliku toidu tegemine on omaette väljakutse: selle õige toidukraami otsimine, siltide uurimine, ostlemine mitmes poes, planeerimine ja sisuliselt pidev köögis toimetamine (ja nii see paraku on!). Ma vahest tõesti võtan tanklast saiakese ja lahendan asja ära enda jaoks!
Selle naise kehavõrrandi tasakaalustamata tegurid on väga selged:
– rohkem trenni (aeg)
– rohkem taastumist (aeg ja kvaliteet)
– rangem menüü ja kodus kokkamine (aeg)
Märkad juba – see ongi AEG, mis igal pool figureerib!
Küsin talt ausa küsimuse: mille arvelt sa selle aja võtad?
„Tead, ega polegi võtta,“ vastab ta. „Seepärast ongi kogu aeg stress – ma ei jõua midagi ega kuhugi, enda peale tige ja kõik käib närvidele. Kuidas teised seda kõike jõuavad ja mina mitte?“
Ja siin ongi konks. Tema kehavõrrandis polnud juba algselt kaalulanguse teguritele ruumi, nüüd sinna lisandus veel võimsam püsipinge. Bilanss läks veel suuremasse miinusesse kui varem. Ja kui bilanss on pikemat aega miinuses, ei saa sealt muutust alustada – sealt tuleb esmalt arved klaarida.
Just seepärast kehavõrrandi koostamine ei alga küsimusest „mida ja kuidas muuta“,
vaid küsimusest: kust leida aeg või kuidas need ajakulud tegelikult kokku panna nii, et keha ei peaks kompenseerima ja sina ei jääks kehale võlgu. Siin ongi oluline koht: alguspunkt ei ole kaal, trenn ega menüü – alguspunkt on kehavõrrandi ajapool.
„Võlur oled või?“ küsib see sama naine.
„Omamoodi küll,“ vastan. „Ma tean, kuidas mõningaid protsesse optimeerida ja isegi võimendada. Ma olen biohäkker.“
„Et nagu taastun kiiremini ja magan paremini?“ küsib ta umbusklikult.
„Just. Ja mitte ainult taastumine – ka trenni ja toidu osas on võimalik ajakulu vähendada nii, et tulemused ei kannataks.“
Selle naisega kohtume laagris. Me võtame tema kehavõrrandi lahti, vaatame esmalt kompenseerimise sisendid üle ja seejärel alustame kõigepealt püsipinget vähendamisest. Sest tema öine äratus on selge märk kõrgest kortisoolist ja see on, muide, üks esimesi faktoreid, millega hakkame tegelema. Alles siis saab midagi päriselt üles ehitama hakata. Miinuses ju ei loo.
BioBalance laagris teeme kehavõrrandi lahendamist eraldi töötoana. Küsimustik on mahukas ja teema pole ka lihtsate killast, kuigi lahendused ise on sageli üllatavalt lihtsad. Võrrand võib alguses tunduda lohisev ja keeruline – see on normaalne, sest arvesse tuleb võtta KÕIK, kogu elu ja elukorraldus.
Kui tahad juba praegu enda jaoks midagi kaardistada, proovi vastata ausalt nendele küsimustele.
– uni ei muutu sügavamaks ka vabadel päevadel (äratuskellata ärkamise päevadel)
– hommikune väsimus ei kao ka 8-tunnise une järel
– keha on kogu aeg „raske“, sõltumata koormusest
– pärast füüsilist trenni taastud ja toibud mitu päeva
– kehahoolitsused
– tervisliku toidu tegemine
– füüsiline trenn
Aitäh, et lugesid ja mõtlesid kaasa.
Siit edasi ei ole mul võimalik enam anda üldisi soovitusi, sest igaühe sisendid, tegevused, elurütm ja taastumisvõime on erinevad. See on rätseplahendus – eriti meie, 55+ naiste puhul. Meil lihtsalt ei ole enam ressurssi eksida.
Kui tahad selle võrrandi minuga koos lahti võtta, kirjuta mulle – veel mahud meie laagrisse, mis algab 24.01 või alustame veebipõhiselt. Ootan SINU kirja – kliki siia!
PS: kui tahad KEHAKUULAMISE TASUTA MINIKURSUSE kolme esimest osa, kirjuta!